Insuldi ravi ja hooldus

Insuldi ravi.

Insuldi ravi toimub haiglas. Uuringud on näidanud, et mida kiiremini jõuab insuldiga patsient haiglasse, seda suuremad on tema võimalused paranemiseks.

Kiiresti pärast insuldi tekkimist haiglasse jõudnud patsientidele saab isheemilise insuldi korral teostada trombolüüsravi, mille eesmärgiks on veresoonde süstitava ravimi abil lõhustada veresoont ummistanud trombi. Lisaks on vahel võimalik trombi veresoonest ka eemaldada ehk teha trombektoomia. Trombolüüsravi ja trombektoomia tegemiseks on ka mitmeid vastunäidustusi, mistõttu kõikidele patsientidele seda võimalik teha ei ole. Mõlemad ravimeetodid on võimalikud ainult mõne tunni jooksul haigestumisest, mistõttu on väga oluline, et abi kutsutakse võimalikult kiiresti ning et insuldipatsienti oleks võimalik transportida lähimasse kaasaegsete ravivõimalustega haiglasse.

Haiglas jälgitakse patsiendi elulisi näitajaid (teadvusseisund, pulss, vererõhk) ja ajukahjustuse sümptomite raskust. Teostatakse vajadusel lisauuringuid, et selgitada võimalikud insuldi riskitegurid ning rakendatakse vastavat ravi. Oluline on vältida tüsistuste teket.

Insuldi taastusravi peab algama võimalikult vara, niipea kui patsiendi üldseisund on stabiliseerunud.

Insuldiga patsiendi lähedased peavad olema aktiivselt kaasatud taastusraviprotsessi. Nad osalevad taastusraviplaani koostamises ja taastusravi eesmärkide seadmisel

Insuldiga kaasneb hulgaliselt erinevaid probleeme, millega alustatakse tegelemist haiglas ja jätkatakse edasi järel- ning taastusravis, samuti hiljem kodus.

Alljärgnevalt anname ülevaate, millised on sagedasemad insuldiga kaasnevad probleemid ning kuidas nendega toime tulla.

Tavalisemad probleemid pärast insulti ning kuidas neid lahendada.

  • Jäsemete nõrkus või halvatus
    Sagedamini on tegemist ühe kehapoole halvatusega. Halvatus võib olla kas osaline või täielik. Osalise halvatusega patsient võib olla võimeline iseseisvalt istuma, püsti tõusma ja vahel ka kõndima. Liikumishäirest taastumist juhivad füsioterapeut ja vajadusel tegevusterapeut. Füsioterapeut hindab, planeerib tegevuse ja juhendab kogu insuldimeeskonda  patsiendi liikumisvõime arendamiseks. Füsioterapeut valib liikuvale haigele ka sobiva liikumise abivahendi. Halvatusega patsient võib olla voodihaige. Sel juhul on tüsistuste (kopsupõletik, lamatised jms) vältimiseks tähtsal kohal asendravi. Liikumisvõimetu patsiendi kehaasendit muudetakse 2-3 tunni järel, vajadusel sagedamini.
  • Jäikus ehk spastilisus

Lihastoonuse tõus ehk spastilisus on insuldi järgselt sage probleem. Spastilisuse tõttu võib halvatud jäse jääda sundasendisse ning aja jooksul võivad tekkida liigeste liikuvuse häired ja sellest tingitud valud. Liigeste liikuvuse säilitamisel on abiks füsioteraapia. Vahel on vajadus lisaks kasutada lihaseid lõõgastavaid ravimeid.

  • Kõnehäired

Kõne võib olla pudistav, eneseväljendus ning ka teiste jutust arusaamine võib olla häiritud. Kõnetakistus võib olla osaline või täielik. Sageli kaasneb kõnehäirega ka kirjutamise ja arvutamise oskuse häire. Kõne taastamisel on abiks logopeediline ravi ehk kõneravi, mis vahel jätkub ka pärast haiglaravi.

Eesti logopeedide meeskonna  ja IT firma Cognuse koostööna on valminud eestikeelsed internetipõhised harjutused insuldi tõttu kõne kaotanud inimeste kõne taastamiseks.

Keskkond asub aadressil www.koneravi.ee ja sealt leiab 20 eestikeelset moodulit kõne taastamiseks. 20 erinevas moodulis on kokku üle 500 harjutuse nt pildi järgi sõna/lause nimetamine ja kordamine, kuuldud sõna/lause seostamine pildiga, sõnade meeldejätmine, abstraktsete sõnade seostamine, pildi ja heli järgi trükkimine, teksti taastamine piltide abil jt . Sõnade ja harjutuste valikul lähtusid logopeedid oma praktilistest kogemustest patsientidega.

Materjal sobib inimestele, kellel on arvuti kasutamine jõukohane. Kõneteraapia harjutuste eesmärgiks on ühelt poolt vähendada logopeedi juures harjutuste rutiinset sooritamist, teiselt poolt tuua kõne arendamine nö koju kätte. Paljudel klientidel ongi just raskuseks iganädalane logopeedi juurde käimine ning seetõttu jääb kõne taastamine kahjuks pooleli. Antud keskkonna kasutamist on hea alustada logopeedi juhendamisel, kes valib sobivad harjutused, koos õpitakse harjutusi kasutama ning klient saab kodus rutiinset harjutamist jätkata. Iga keskkonna kasutaja saab oma konto, kus tema tulemused salvestatakse.

Kõnet taastavad harjutused on pidevalt täiendamisel ning nii sõnavara maht kui harjutuste hulk suureneb. Harjutuste keskkonna kasutamine on 1 kuu tasuta, hiljem saab jätkata seda kuutasu põhjal. Tasuta variandi puhul on võimalik igas moodulis harjutada teatud arv kordi ning peab mooduli uuesti avama. Tasulise variandi puhul saab harjutada igas moodulis harjutusi piiramatult.

  • Neelamishäired ehk düsfaagia

Ligikaudu 45% insuldihaigetest esineb probleeme neelamisega. Toit ja vedelikud võivad sattuda hingetorusse  ning sealt edasi kopsudesse. Tulemuseks võib olla kopsupõletik. Hea toitumus aitab kaasa ravi õnnestumisele ja insuldist paranemisele, vähendab või hoiab ära komplikatsioonide  teket, parandab elukvaliteeti, tagab parema vastupidavuse haigusele ja raviprotseduuridele.

Neelamishäire on tingitud insuldi poolt kahjustatud neelamisfunktsioonis osalevate närvide kahjustusest. Vahel on probleemiks vaid vedelike ja sülje neelamine, vahel aga ka tahke toidu neelamine.

Neelamishäire sümptomid võivad olla väga erinevad: aeglane söömine, raskused imemise või neelamise  koordineerimisel, köhimine ja hingamistakistus süües või juues, ”märg hääl” peale söömist, higistamine/sülitamine/köhimine söömise ajal, väsimus peale söömist, tunne, et toit või vedelik on kinni kurgus või söögitorus, ebamugavustunne kurgus või rinna piirkonnas.

Eesti Logopeedide Ühingu kodulehelt saab nüüd lugeda täpsemalt neelamishäirete kohta (vt siit).

 

Erinevad võimalused, kuidas muuta söömine ja joomine kergemaks ja turvalisemaks:

Asend

  • Istuda sirgelt.
  • Pea kallutada kergelt ette, lõug kergelt vastu rinda.
  • Peale söömist istuda või seista 15-20 minutit.
  • Voodirežiimil haige sööb voodis.
  • Voodihaigel istuv või kõrgendatud asend.
  • Süües on patsient tervele küljele toetudes kõrgendatud asendis, mil neelamine on kergem (toit koguneb kergesti halvatud poolele põske).

Vältida tähelepanu kõrvalejuhtimist, keskenduda ainult söömisele ja joomisele, söömise ajal pole soovitav rääkida.  Toitu närida põhjalikult väikeste koguste kaupa, korraga suhu panna mitte rohkem kui pool teelusikatäit toitu.

Neelamishäire korral keskenduda neelamisele. Vajalik võib olla neelata 2 või 3 korda ühte ampsu või lonksu. Soovitav on natuke juua iga suutäie järel.

Lisaks võib toitu peenestada või püreerida. Kui vedelik läheb neelamishäire tõttu kurku, saab kasutada paksendusainet. Lihtsam on neelata hapupiima, jogurtit, kisselli, viljalihaga mahla.

Ravimid võimaluse korral purustada ja segada püree või pudingiga. Tabletid võib asendada võimalusel sama ravimi vedela variandiga.

Neelamishäire paraneb sageli ajapikku iseeneslikult, kuid mitte alati. Püsiva neelamishäire korral toimub toitmine nina kaudu makku paigaldatava sondi ehk nasogastraalsondi kaudu, harvem läbi kõhu eesseina makku paigaldatava sondi ehk gastrostoomi kaudu.  Sondi saab manustada purustatud kujul ka ravimeid. Sondi kaudu manustatakse selleks spetsiaalselt ettenähtud toitesegusid. Toitesegusid saab osta apteegist.

Eestis on võimalus spetsiaalne toit tellida endale ka koju: lähim info http://www.nutriciamedical.ee/

  • Nägemishäired

Insult võib põhjustada topeltnägemist, osalist nägemise kadu või vaatevälja osalist väljalangust. Nägemishäired võivad samuti oluliselt häirida insuldijärgset toimetulekut. Enamasti on võimalik õpetada patsienti nägemishäirega igapäevaelus toime tulema.

  • Põie- ja seedetegevuse häired.

Põie- ja sooletegevuse häired on samuti insuldi korral sagedaseks probleemiks. Võib esineda põiepidamatus või uriinipeetus (võimetus spontaanselt põit tühjendada). Uriinipeetuse korral on vajalik uriin põiest eemaldada kateetriga, vahel jäetakse kateeter põide püsivalt. Eesmärgiks on soodustada spontaanset urineerimist kasutades selleks kontrollitud urineerimisrežiimi ja piisavat vedelikutarbimist. Põiehäirete tagajärjeks võib olla kuseteede infektsioon, mis vajab õigeaegset avastamist ja ravi.

Sooletegevuse häired on sagedamini tingitud pikaajaliselt lamamisest ja enamasti on tegemist kõhukinnisusega. Kõhukinnisust saab vältida dieedi ja vedeliku tarbimise korrigeerimisega, kiudainete lisamisega toidule, füüsilise aktiivsuse suurendamisega ning vaagnapõhja lihaste treeninguga.

  • Psüühikahäired

Insuldi järgselt on sagedased nii meeleoluhäired kui emotsioonide adekvaatse kontrollimise häired. Insuldihaigete sagedased probleemid on depressioon, üliemotsionaalsus, ärevus. Insuldihaigete psüühikahäirete ravis kasutatakse peamiselt tablettravi. Diagnoosimata ja ravimata psüühikahäired võivad takistada ka taastumisprotsessi.

  • Epilepsia

Osadel insuldihaigetel võivad ilmuda epileptilised hood. Need algavad tavaliselt 6 kuu – 2 aasta möödudes peale insulti, vahel ka insuldi tekkega samaaegselt. Esimese epileptilise hoo puhul tuleb alati kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.

PIIRANGUD PÄRAST INSULTI

  • Auto juhtimine

Pärast ajuinfarkti ei ole soovitav juhtida autot 3-6 kuu jooksul. Juhtimise keeld võib olla püsiv, kui haigus on olnud raske või selleks liituvad ka tähelepanuhäire, nägemispuue või suhtlemisraskused.

  • Lennureisid

Lennureise ei soovitata kahe nädala jooksul peale tekkinud insulti. Kui insult on olnud raske, ei soovitata lennureisi esimese  nelja nädala jooksul.

  • Saunas käimine

Saunas ei ole soovitav käia kahe nädala jooksul peale juhtunud insulti. Kui vererõhk ei ole kontrolli all tuleb kuuma sauna vältida.

  • Tugev pingutus

Raske füüsiline töö ja tugev pingutus ei ole soovitav kahe nädala jooksul pärast insulti, isegi kui sümptomid on taastunud.

PDF FORMAADIS MATERJALI ALLA LAADIMISEKS KLIKI SIIA