Mis on insult ja kuidas insulti ära tunda?

Mis on insult?

Insult on raske invaliidistav haigus. Insult võib tekkida aju veresoone sulgumisest (isheemiline insult) või aju veresoone lõhkemisest (ajusisene verevalandus ehk hemorraagiline insult).

Kuna aju kontrollib ülejäänud keha tegevusi, mõjutab ajukahjustus terve keha tööd. Näiteks kui kahjustada saab ajuosa, mis kontrollib meie liigutusi, siis ajukahjustuse tagajärjel on liigutused häiritud (tekib halvatus). Samamoodi võivad kahjustada saada ajuosad, mis kontrollivad rääkimist, mõtlemist ning tundeid.

Insult juhtub äkki ja mõjutab kogu organismi.

Kes võib haigestuda insulti?

Insulti võib haigestuda igaüks. On teada riskitegurid, mis suurendavad insuldi tekke tõenäosust. Mõned nendest riskifaktoritest on mõjutatavad elustiiliga ning ravimitega, teisi aga ei saa mõjutada. Insuldi ennetamise kohta saad lugeda siit.

Insuldi vormid

Kaks peamist insuldi alavormi on:

1) Ajuveresoone sulgumine ehk isheemiline infarkt. Aju verega varustava veresoone sulgumist põhjustab:
-veresoone tromboos s.t. et ajuarteris moodustub tromb e verehüüve mis takistab verevoolu ajju

-embol s.t. et keha mõnes teises veresoones tekib tromb, õhumull või rasvaosake, mis kantakse verevooluga aju veresoontesse, kus see takistab verevoolu ajju

Isheemiline insult tähendab, et osa ajust on jäänud ilma verevarustusest. Verega aga kantakse ajukoesse ajurakkudele eluks hädavajalikke toitaineid ja hapnikku. Ilma verevarustuseta saavad ajurakud kahjustada ja hukkuvad. Seega insuldi  tagajärjena ajurakud ei saa enam tavapäraselt töötada.

2)  Ajuveresoone lõhkemine ehk ajusisene hemorraagia, mille tagajärjel tekib verejooks ajju. Ajuverejooksu võivad tekitada:

-ajusisese veresoone lõhkemine – tekib ajusisene verevalum e intratserebraalne hemorraagia

– ajupinnal oleva veresoone lõhkemine – tekib verejooks aju ümbritsevate kestade vahele. Seda nimetatakse ämblikvõrkkesta aluseks verevalumiks e subarahnoidaalseks hemorraagiaks

Insuldi sümptomid

Ajukahjustuse sümptomid sõltuvad sellest, milline ajuosa on kahjustatud, kui suur on kahjustus ja milline on isiku eelnev üldine tervislik seisund.

Erinevad ajuosad kontrollivad erinevaid tegevusi. Näiteks parem pool aju kontrollib vasakut kehapoolt ja vasak pool aju kontrollib paremat kehapoolt. Seega kui on kahjustatud käte ja jalgade jõudu kontrolliv ajuosa, siis tekib halvatus vastaspoolsetes jäsemetes. Enamusel inimestest (paremakäelistel) vastutab vasakpool ajust rääkimise, kõnest arusaamise, lugemise ja kirjutamise eest. Seega tekivad kahjustuse korral vastavad häired.

Sümptomid tekivad äkki!

Sagedased sümptomid on:

ühe kehapoole nõrkus ehk halvatus. Sageli tunneb inimene et käsi / jalg ei  ”kuula

sõna”,  ”ei ole enda omad”,  suunurk vajub viltu

ühe kehapoole tuimus ehk tundlikkuse langus. Sageli tunneb inimene et ühes kehapooles on „surinad“ või nahk tundub puudutamisel „võõras“

kõnehäire. Kõne võib olla pudistav või raskusi õigete sõnade väljaütlemisel/kõnest arusaamisel

-äkki tekkinud tasakaaluhäire

-äkki tekkiv väga tugev peavalu

Kuidas kontrollida, kas inimesel on insuldi sümptomid?

Insuldi sümptomidNägu

Kas inimene saab naeratada? Kas üks suunurk või silmalaug on alla vajunud?

 

 

 

Insuldi sümptomidKäsi

Kas inimene saab enda ette üles tõsta mõlemad käed?

 

 

 

Insuldi sümptomidKõne

Kas inimene räägib selgelt ning saab aru mida talle räägitakse?

Insuldi sümptomite kohta saate infot ka õppefilmist, mille leiate siit.

Kui nende katsete tegemise järel jääb kahtlus, et midagi on valesti – helistage KOHE 112!

 

Mööduv transitoorne isheemiline atakk e TIA

TIA-t kutsutakse tihti nn mini-insuldiks. TIA tekib, kui verevool ajusse on takistatud vaid ajutiselt väga lühikeseks ajaks ja vastav ajuosa on hapnikupuuduses vaid mõne minuti.

TIA sümptomid on samad, mis insuldi sümptomid, need kestavad mõnest minutist tundideni ja kaovad täielikult 24 tunni jooksul. TIA on nn ohumärk ja näitab, et edaspidi on olemas väga suur risk insuldi tekkeks. Seetõttu ei tohi TIA sümptomeid ignoreerida ning ka TIA korral tuleb helistada 112.

Kuni 17% juhtudest järgneb TIAle insult, kõige suurem risk on esimese 30 päeva jooksul. kõige tõenäolisemalt tekib insult peale TIAt üle 60-aastastel isikutel ja suhkurtõvega patsientidel. Risk on seda suurem, mida kauem TIA kestab.

TIA korral tuleb võimalikult kiiresti teha uuringud põhiliste insuldi riskitegurite suhtes, sest mitmed haigused (näiteks suhkurtõbi, kõrgvererõhutõbi jt) ei anna endast tunda, vaid vajavad spetsiaalseid uuringuid, et neid avastada.

Insuldi sümptomid