Sotsiaalabi insuldiga patsiendile

Insult ja sotsiaalhoolekanne

Sotsiaalhoolekanne on sotsiaalteenuste (mitterahaline toetus) ja sotsiaaltoetuste (rahaline toetus) ning muu abi osutamise või määramisega seotud toimingute süsteem, mis aitab parandada haigestunud või puuetega inimeste elukvaliteeti.

Sotsiaalnõustamiseks või vajaliku info saamiseks võib isik pöörduda elukohajärgsesse sotsiaalhoolekandeosakonda või  raviasutuses viibimise ajal tervishoiu sotsiaaltöötaja poole.

Töövõime hindamine

Alates 1. jaanuarist 2017 hindab töövõimet ainult töötukassa. Kui teile on määratud püsiv töövõimetus korduvhindamise tähtajaga 2017. aastal või hiljem, tuleb teil töötukassasse pöörduda, kui korduvhindamise tähtaeg hakkab kätte jõudma. Töötukassa hindab uute reeglite järgi töövõimet ning maksab osalise ja puuduva töövõime korral töövõimetoetust.

Kui teie senine töövõimetus on määratud 31. jaanuarini 2017, tuleb korduvekspertiisi taotlus esitada sotsiaalkindlustusametile korduvekspertiisi tähtajal, mille amet on määranud vahemikus 5.-20. detsembrini 2016.

Töövõime hindamise taotlust saab esitada:

töötukassa iseteenindusportaalis,

töötukassa maakondlikus osakonnas juhtumikorraldaja abiga

saates elektroonilise taotlusvormi (digiallkirjastatult) e-posti teel maakondliku osakonna üldisel e-posti aadressil või

paberkandjal (allkirjastatuna) tavapostiga maakondliku osakonna üldisel postiaadressil.

Põhimõtted ja metoodika

Uus töövõime hindamise metoodika lähtub sellest, et iga inimene on unikaalne ja sama puue või haigus võib inimestel väljenduda väga erinevalt.

Töövõime hindamisel võetakse arvesse teie terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osaluse piiranguid. Selleks hinnatakse teie kehalist ja vaimset võimekust erinevates valdkondades.

Arstivisiit ja hindamise taotluse esitamine

Töövõime hindamise taotluse esitamiseks peate olema eelnenud kuue kuu jooksul käinud pere-, eri- või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Arst kirjeldab teie terviseseisundit ja  sisestab teie terviseandmed e-tervisesse.

Kui see on tehtud, saate täita töövõime hindamise taotluse ja esitada selle töötukassale. Taotluses kirjeldate oma tegutsemisvõimet ja piiranguid erinevates valdkondades ja tegevustes.

Loe lähemalt Arstivisiit ja hindamise taotluse esitamine kohta

Eksperdiarvamuse koostamine

Teie töövõimet hindab ekspertarst, kes ei ole töötukassa töötaja. Töötukassa tellib eksperdiarvamuse koostamise tervishoiuteenuse osutajatelt.

Ekspertarst hindab töövõimet teie taotluse ja terviseandmete põhjal, küsides vajadusel lisainfot teistelt arstidelt ja spetsialistidelt, kes on teiega tegelenud.

Töötukassa teeb eksperdiarvamuse põhjal otsuse töövõime ulatuse kohta. Töövõime ulatus saab olla:

Töövõimeline – inimese töötamine ei ole terviseseisundist tulenevatel põhjustel takistatud

Osaline töövõime – inimese töötamine on terviseseisundi ja sellest tulenevate piirangute tõttu osaliselt takistatud

Puuduv töövõime – inimene ei ole terviseseisundi ja sellest tulenevate piirangute tõttu võimeline töötama

Töövõime hindamise otsus kehtib kuni viis aastat, eriti raske seisundi puhul vanaduspensionieani. Otsust on võimalik vaidlustada.

Kui teil on osaline või puuduv töövõime, on teil õigus saada töövõimetoetust.

Töövõimetoetuse saamise tingimused

Kui teie töövõime on hinnatud osaliseks, peate töövõimetoetuse saamiseks täitma vähemalt ühte järgnevalt loetletud tingimust ehk te peate:

töötama (töötamiseks loetakse muuhulgas ka juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olemist – näiteks olete OÜ Mesikäpp juhatuse liige);

otsima tööd ehk olema registreeritud töötu ja täitma aktiivsusnõudeid;

õppima – omandama põhi-, kesk-, kutse- või kõrgharidust;

kasvatama vähemalt ühte alla kolmeaastast last;

hooldama abivajavat raske või sügava puudega pereliiget või puudega isikut;

saama loomeliidult määratud loometoetust;

olema paigutatud nõusolekuta hoolekandeasutusse saama ööpäevaringset erihooldusteenust;

olema tahtest olenematul ravil või kandma muud seaduses sätestatud asenduskaristust või mõjutusvahendit;

viibima aja-, asendus- või reservteenistuses.

Kui teie töövõime on hinnatud puuduvaks, siis te töövõimetoetuse saamiseks eelnimetatud aktiivsustingimusi täitma ei pea.

Töövõimetoetust ei maksta, kui te saate:

pensioni;

abikaasatasu välisteenistuse seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel;

vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust;

prokuröri töövõimehüvitist.

Puude raskusastme tuvastamine

Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.

Lapsel (kuni 16-aastane laps), ja vanaduspensioniealisel inimesel

Puude raskusaste tuvastatakse lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest:

– sügav, kui inimene vajab ööpäevaringselt pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet;

– raske, kui inimene vajab igal ööpäeval kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet;

– keskmine, kui inimene vajab regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas.

Lapsele määratakse puude raskusaste tähtajaga 6 kuud, 1 aasta, 2 aastat ja 3 aastat ning mitte kauemaks kui 16-aastaseks saamiseni. Teatud juhtudel koostatakse lapsele enne puudeotsuse tegemist rehabilitatsiooniasutuses Sotsiaalkindlustusameti suunamisel isiklik rehabilitatsiooniplaan. Plaan koostatakse:

Igale lapsele, kes esimest korda taotleb puude raskusastet;

Korduvalt puude raskusastet taotlevale lapsele juhul, kui see on vajalik puude raskusastme tuvastamiseks

Vanaduspensioniealisele määratakse puude raskusaste tähtajaga 6 kuud, 1 aasta, 2 aastat, 3 aastat ja 5 aastat.

Tööealisel inimesel tuvastatakse puude raskusaste lähtuvalt igapäevasest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest järgmiselt:

– sügav, kui inimese igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud;

– raske, kui inimese igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud;

– keskmine, kui inimese igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi.

Puudest tulenev lisakulu on puudest tingitud takistuste vähendamiseks vähemalt kord kuus tehtavad kulutused ravimitele, transpordile, abivahendite korrashoiule, majapidamisele, kommunikatsioonivahendite kasutamisele, riietusele ja jalatsitele, mida ei finantseerita ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest. Lisakulude suuruse arvutamiseks on välja töötatud algoritm.

Puude raskusaste ja puudest tulenevad lisakulud tuvastatakse kestusega 6 kuud, 1 aasta, 2 aastat, 3 aastat ja 5 aastat. Puude raskusaste määratakse mitte kauemaks kui vanaduspensioni eani. Esmakordsel taotlemisel tuvastatakse puude raskusaste taotluse esitamise päevast.

Puude raskusastme taotlemine

Taotlejal tuleb täita vormikohane ekspertiisitaotlus, milleks on võimalus kas:

 Portaalis eesti.ee, https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/tervis_ja_tervisekaitse/arstliku_ekspertiisi_taotlemine

Saates täidetud taotluse Sotsiaalkindlustusametisse e-posti või posti teel. Taotluse vormi leiate aadressilt http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/ekspertiisi-blanketid.

Digiallkirjastatud taotlus tuleb saata aadressile info@sotsiaalkindlustusamet.ee; või

Taotluse võib täita Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses kohapeal.

Juhul kui ekspertiisi taotleja taotluse täitmisega iseseisvalt toime ei tule ja tal ei ole võimalik minna Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse, võib taotluse täita ka puuet taotleva inimese pereliige, hooldaja, sotsiaaltöötaja või keegi muu abistaja. Lisaks taotluse täitja allkirjale peab taotlusel olema ka ekspertiisi taotleva inimese või tema seadusliku esindaja allkiri.

Taotluses märgib inimene oma perearsti või teda raviva eriarsti (edaspidi: arst) andmed, kellel on andmed tema terviseseisundi kohta. Sotsiaalkindlustusamet teeb päringu tervise infosüsteemi isiku terviseseisundi kirjelduse saamiseks. Kui tervise infosüsteemis ekspertiisiks vajalikud andmed siiski puuduvad või on need ebapiisavad, edastab Sotsiaalkindlustusamet ekspertiisitaotluses nimetatud arstile nõude terviseseisundi andmete saamiseks.

Enda kohta käivate terviseandmetega on võimalik tutvuda patsiendiportaalis internetiaadressil www.etervis.ee ID-kaardiga sisse logides.